Kuidas tegeleda oma ärevate mõtetega?

kogemusnõustaja nõu

Kuidas tegeleda oma ärevate mõtetega?

 

“Siis suvi hääbub ja möödub ning saabub oktoober. Nuusutad niiskust, tunned ootamatut selgust, närvilist värinat, kiiret ülendamist, kurbuse ja lahkumise tunnet.” Thomas Wolfe

Sel ajal, kui loodus laotab oma viljad ning katab meie ette piduliku õhtusöögi enne, kui ise talveks magama heidab, liiguvad inimesed tavaliselt hoopis vastassuunas. Kiirenenud elutempo toob tihti kaasa ka suurenenud ärevuse ja stressi taseme. Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskuse kogemusnõustaja Mari Adamson suunab ühele suurepärasele viisile enda hoidmiseks sellel sügisel. Selleks on kirjutamine, täpsemalt päeviku pidamine.

Parimaid mooduseid ärevate mõtetega vahemaa tekitamiseks on need kirja panna
Mõtted ei ole faktid, vaid konstruktsioonid, mille aju pakub ühe võimaliku seletusena aistingute kohta, mida hetkel tunneme. On öeldud, et parim moodus kõrvaldada võim, mis mõtetel on meie emotsionaalse seisundi üle, on luua esmalt nendega teatav vahemaa. Üks parimaid mooduseid ärevate mõtetega vahemaa tekitamiseks on need kirja panna. Vahel märkame oma kirjutatut lugedes, et tegelikult ei mõtlegi seda, mis esimesena paberile jõuab. Isiklikult olen korduvalt tahtnud kirjutatu läbi kritseldada, kuigi peas tiireldes oli see mõte tundunud väga tõese väitena. Teisalt võivad mõtteid või emotsioonid, mis pidevalt esile kerkivad ja meid esmapilgul segavad, olla just väärtuslik suund viidates täitmata vajadustele või hingehaavadele, mis vajavad hoolt. Mõlemal juhul saame enda mõtteid üles kirjutades visuaalse toe, et luua selgust sellesse, mis meie peas toimub, ja annab meile võimaluse oma mõtete lahti mõtestamiseks linnulennu vaatepunktist.

Kirjutamine aitab enda mõtteid sõnastada ilma, et peaks arvestama teiste inimeste arvamuste ja reaktsioonidega. Cooley peegel-mina teooria kohaselt arendame oma enesetunnetuse ja indentiteedi mitte ainult omaenda kogemuse kaudu ja selle kaudu, kuidas me teistega suhtleme, vaid ka selle põhjal, mida kujutame ette, et teised inimesed meist tegelikult mõtlevad – mõtete ja ettekujutuste kaudu, mis neil meie kohta võivad olla. Loomulikuks instinktiks on arvestada teiste hinnanguid nii nagu need oleksid faktidel põhinevad väited, mis räägivad sellest, kes me oleme ning hakata oma väärtuses kahtlema. Kirjutamise kaudu saame julgelt enda mõtteid kirja panna ja märgata, kas tegu on meie enda mõttega või oleme mingi oletuse või uskumuse mõne situatsiooni kohta automaatselt omaks võtnud. 

Üks võimalus end kirjutamise abil lahti harutada on tuua vabas vormis paberile kõike, mis pähe tuleb, filtriteta ja kohut mõistmata. See aitab vähendada peas tiirlevate mõtete tempot ja intensiivsust. Teine võimalus on kasutada etteantud küsimusi, et anda suunda sisekaemuslikuks hetkeks. 

Kogemusnõustaja Mari Adamson annab viis soovituslikku küsimust, mida endalt kord päevas küsida, et oma mõtetes selgust saada

Kuidas ma end täna tunnen? Kõigepealt numbriliselt üldine enesetunne skaalal 1-10 ning seejärel sõnastatult emotsioonid, mida koged. Emotsioonide sõnastamiseks võib olla abi tunnete kettast: https://sobraltsobrale.ee/tunneteketas/ 

Mis mulle viimasel ajal muret teeb? Kirjuta detailselt, kas selleks on mõni töösituatsioon, suhe mõne pereliikmega, sõbrad, raha, tervis? Oluline on märgata, milliseid mõtteid need situatsioonid Sinus esile kutsuvad ja teha oma parim, et nendesse tervislikult suhtuda. Näiteks, kui mõni töösituatsioon tekitab enim muret, kirjuta see üles ja vali tervislikud alternatiivid neile reageerimiseks. 

Millises seisus on minu baasvajadused (uni, toitumine, liikumine)? Soovituslik on igas ööpäevas magada 7-9 tundi, liikuda aktiivselt vähemalt 30min ja süüa mitmekesiselt ja tervislikult. Füüsiline ja vaimne tervis on omavahel tihedalt seotud ning mõlemale tähelepanu pööramine on üleüldise tervise võti. Kui näiteks väikese lapse kõrvalt öösel unetundide kokku saamine on keeruline, siis uinakute ja puhkehetkede lisamine oma päevadesse muutub lausa hädavajalikuks.

Mida teen, et enda päevadesse rõõmu tuua? Positiivsete emotsioonide tekitamine meeldivate tegevuste kaudu tugevdab meie vaimset kaitsevõimet. Levinuimad rõõmutoojad on tänulikkus, liikumist võimaldavad tegevused, loovuse rakendamine ja kallite lähedaste inimeste külastamine.

Kes on minuga? Mistahes alal inimene ka tegutseks, ei ole inimesel hea üksi olla.  Waldinger ja Schulz on oma raamatus “What’s Love Got to Do With It?” esile toonud selle, et kuigi oma keha ja vaimse tervise eest hoolitsemine on esmatähtis, on kvaliteetsete suhete hoidmine üks meile saadaolevaid võimsamaid vahendeid hea vaimse tervise säilitamiseks kogu elu jooksul. Kes on see usaldusväärne ja armastav inimene, kelle poole saad pöörduda, kui vajad seda kõige enam? Kes võtab aega Sinu kuulamiseks, jagab head nõu, kui seda küsid, on usaldusväärne ja austusväärne, annab sulle ruumi otsustada, kasvada ja teha vigu, päriselt võtab aega, soovib sulle head? On selleks kallim, õde-vend, kogudusekaaslane, sõber, usaldusisik, nõustaja? 

Oma mõtete lahti kirjutamine kas käsitsi või elektroonilise vahendi abil võib olla väga väärtuslik viis enda vaimse tervise hoidmiseks. Kui aga kirjutades tulevad välja mõtted ja teemad, millele üksi olles otsa vaatamine käib üle jõu, siis võta ühendust Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskusega, me oleme Sinu jaoks olemas!




Jaga seda postitust

Lahtiolekuajad pühadel

Lahtiolekuajad pühadel Pühadel on Sõbralt Sõbrale kauplustes lahtiolekuajad muutunud. Rahulikke pühi! Related posts: Saa tuttavaks vabatahtlikuga: Eda Praktikakoht, mis

Loe lisaks