Kui astuda sisse Sõbralt Sõbrale Lõunakeskuse poodi, võib tagaruumist kuulda rõõmsat häält, mis ütleb: „Oo, kui ilus tikand!“ See on Ilona, kelle silmad löövad särama iga kord, kui ta avab uue kotitäie annetatud käsitööd või tekstiili. Tema jaoks on iga päev poes nagu väike seiklus — või nagu ta ise ütleb: „Iga uus kott on omaette aardejaht.“
„Juhataja Anneli kutsus mind vaatama, rääkis, kuidas kaup saali jõuab, ja pakkus, et ma võiksin appi tulla,“ meenutab Ilona. Kuna ta on eluaegne käsitööhuviline, kes armastab eriti lapitehnikat, tundus see kutse justkui loomulik jätk sellele, mida ta nagunii juba tegi. „Mulle on alati taaskasutus meeldinud. Käin palju taaskasutuspoodides, otsin erilisi materjale ja mõtlen, mida neist teha. Siin saan seda teha teiste heaks.“
„Tulen, võtan koti toodetega, sorteerin, korrastan, vajadusel pakin ja panen hinnad. Päeva jooksul käin mitu korda müügisaalis, et viia välja uusi tooteid või kontrollida, kas midagi on vaja juurde panna.“
Kuigi töö on käeline ja korduv, ei muutu see kunagi üksluiseks. „Kõige toredam hetk on siis, kui kallad koti lauale ja näed, mis sealt välja tuleb. Mõni kord on seal midagi nii erilist, et tunned kohe rõõmu — saan selle kellelegi kenasti müügiks ette valmistada.“
Ta ütleb, et Sõbralt Sõbrale pood on talle saanud justkui teiseks koduks. „Tunnen, et olen end siin hästi sisse seadnud. Päev poes on nagu puhkus. See maandab stressi, toob mõtted eemale igapäevatööst ja annab hea tunde, et teen midagi kasulikku.“
Taaskasutus on Ilona jaoks midagi enamat kui lihtsalt säästlik eluviis — see on viis maailmale head teha. „See vähendab uute asjade tarbimist, paneb inimesi mõtlema uute asjade ostmise vajalikkuse üle “ ütleb ta.
„Päeva lõpus on hea tunne – olen midagi kasulikku ja head korda saatnud.“
Tule Sina ka Sõbralt Sõbrale vabatahtlikuks!
