Näpunäited algajale isetegijale - Sõbralt sõbrale

Näpunäited algajale isetegijale

Tadaa! Teie ees on kapp, millega nägin vaeva mitu nädalat, aga nüüd on ta valmis ja ilutseb meie uues kodus. Kapi seisukord andis soovida ja minu kui algaja isetegija oskused samuti, aga järgmisel korral olen targem. Olge teie ka! Järgnevas jagan väikeseid nippe, mille abil mööbli taastamine hõlpsamalt sujub.

Kapp nägi välja üsna trööstitu. Värv koorus, nurgad olid kahjustunud, põhja küljest eelmised jalad väga robustselt ära kistud, isegi kapinupp oli tagurpidi ette kruvitud… Aga see väljapeetud esipaneel võlus mind esimesest silmapilgust!

 

\"\"

Vali õige pahtel

Kõigepealt tuli mul pahtli abil üles ehitada nurgad ja täita muidki defekte, eelkõige kapi põhjal, mis oli eelmiste jalgade eemaldamisel kõvasti kannatada saanud. Mõtlesin, et okei, mul on olemas Tikkurila seinapahtel – kui erinev saab see mööblipahtlist olla?! Saab ikka küll. Toimetasin hoolikalt nurga kallal, korduvalt pahtlit lisades, lasin ööpäeva kuivada, läksin lootusrikkalt oma tööd üle vaatama ja – juba kerge surve peale pudenes pahtel kapi küljest lahti. Seejärel võtsin kasutusele Vivacolor Snickeri puidupahtli ja tulemus sai hoopis teine. Pahteldasin, lasin kuivada, lisasin veel mõned korrad pahtlit ja viimaks tasandasin liivapaberiga ning nurk sai täitsa nurga nägu. Võrdle fotodel seinapahtli (1) ja puidupahtli (2) tulemusi, konsistents on päris hästi näha.

Spreita vastavalt juhendile

Kui kapi uks ja sahtel olid eemaldatud, sai välja võetud ka kõik poldid/kruvid, eest käepidemed ja alt jalad, sest soovisin, et detailid oleksid ühtselt kuldset tooni. Juba varasemast oli silma jäänud, et paljud soovitavad kuldset Montana Hardcore spreid, nii et valisin sama toote. Lisaks kasutasin korralikku 3M respiraatorit. Mõlemad on saadaval K-Rautas.

Mõned poldid sai asendatud uute kuldsetega, aga teiste puhul katsetasin spreitamist. Algul olin skeptiline, kas tõesti peab värv kruvimisele vastu, aga vähemalt ühekordsel kruvimisel ei teinud kruvikeeraja värvikihile midagi. Kruvisid/polte spreitasin nii, et torkasin need papist kausi põhja sisse – seda seepärast, et sel moel vaatasid kruvid mulle kenasti otsa ning võisin kindel olla, et sprei jõuab õigesse kohta (neid oli märksa rohkem kui alloleval fotol). Kruvikeermete spreitamise järgi vajadust polnud.

Küll aga sain ka spreitades märksa targemaks: edaspidi ei ignoreeri ma seda, mis pakendil kirjas, vaid kannan peale üksnes õhukese kihi spreid. Selle projekti juures läksin hoogu ja lõpuks sai jalgade spreitamisest perfektsionisti õudusunenägu: spreivärv voolas, jättes maha inetud jäljed ja et seda katta, kandsin peale veelgi rikkalikuma kihi spreid, mis omakorda voolama hakkas… Tulemus annab seetõttu kindlasti soovida, aga sättisin kapijalad nii, et väljapoole jääks vaid visuaalselt õnnestunud küljed ja apsakaid otseselt näha ei ole. PS! Kui spreivärv on värske, võiks naised küüntega ettevaatlikud olla, sest minul õnnestus spreitatud jalad mitmest kohast ära kraapida. Värskelt spreitatud metallist asju ei tasu ka üksteise otsa asetada, sest nii on samuti lihtne värvi kahjustada.

Kapiuksed läikima

Kapiuks ja sahtli väliskülg nägid kõige muu kõrval küll väga viisakad välja, aga mõnest kohast olid killukesed lahti tulnud ning tumeda üldfooni taustal paistsid väiksemadki defektid teravalt silma, sest pruuni viimistluse all peitus hele puit. Kuna pind polnud ühtlaselt pruun, vaid pigem kirju, ei pidanud värvitooni piinliku täpsusega valima ja sain kasutada kodus juba leiduvat umbra tooni akrüülvärvi. Akrüülidest soovitan katvuse poolest väga Ladoga värve (saadaval Kunst ja Hobi poes).

Kui värv oli kuivanud, käisin kogu pinna kergelt üle Fusioni viimistlusvahendiga Tough Coat, kandes seda peale Vileda švammlapiga ja süvendites peenikese pintsliga. Mina kasutasin Tough Coati puhul matti varianti, aga tulemus jääb sellegipoolest üsna läikiv. PS! Pinna töötlemisel lapiga on hea panna kätte kindad, sest emulsiooni on hiljem kätelt üsna ebameeldiv ja keeruline eemaldada. Fusioni viimistlusvahendid on saadaval Varn e-poes.

Kas leiad esimeselt pildilt umbraga korrigeeritud koha?

 Nõuanded algajale värvijale

Värv kapilt tükkidena ei pudenenud, aga see oli tugevalt pragunenud ja kindlasti oleks olnud õigem see eemaldada, kuid kuna ma ei olnud teadlik, mis koostisega värve on kapil kasutatud ja õiged töötingimused mul puudusid (toimetasin kapi kallal laste poolt kasutataval rõdul), siis ei tulnud värvieemaldus minu puhul kõne alla. Otsustasin hoopis katsetada, mida suudab Fusion Ultra Grip (ostetud Varn e-poest). Varasemast on minu kogemus selle vahendiga ainult positiivne ja niimoodi läkski see käiku ka nüüd, ehkki päris selleks Ultra Grip mõeldud pole.

Ei saa garanteerida, et pind kogu kasutusajaks nõnda kenaks jääb, aga praeguse tulemusega olen rahul, sest suurematel pindadel suutis Ultra Grip värvi kenasti ära fikseerida. Küll aga ei saanud see nii hästi jagu kapi siseservadest, kus esineb jätkuvalt kerget pragunemist. Need siseservad plaanin tulevikus katta ülevärvitava parandusteibiga. Kuna kapi põhi oli eelmise omaniku poolt täitsa ära lõhutud, siis seal ei ole tulemus päris nii ühtlane, nagu oleksin soovinud, aga see külg silma riivama ei jää.

Ultra Gripi kandsin nurkadesse pintsli abil, aga laiematele pindadele rulliga, et tulemus saaks võimalikult ühtlane – pinnal oli ebatasasusi juba küll ja teadsin, et selle esialgu läbipaistva ja süütu Ultra Gripi tekstuur tuleb värvikihiga kaetuna kohe nähtavale.

Kui varem oli kapile kontrasti andnud säravvalge toon, siis mina valisin soojema varjundiga Fusion Champlaini (saadaval Varn e-poes), mis minu silmale on pigem soe helehall kui valge. Ei väida, et allolev foto vastab tegelikule värvitoonile, sest erinevas valguses on ka toon mõneti erinev, aga mingi aimduse see kindlasti annab.

Algajale värvijale ka mõned näpunäited:

  • Kui värvid suurte pindade servi, tasub jooksvalt üle tõmmata ka värvitava pinna kõrval asetseva pinna serv, sest on üsna kindel, et osa värvist valgub ka sinna. Värv kuivab kiirelt ja kui järgmise tasapinnani jõuad, ei saa sinna valgunud värviga tõenäoliselt enam midagi ette võtta.
  • Kui töötad pintsliga ja võtad värvi otse potist, ära hoia värvipotti värvitava pinna kohal, sest on kindel, et poti servale kuivanud värv pudeneb mingil määral värskelt värvitud pinnale.
  • Kui värvipott ei taha pärast värvimist avaneda, on tõenäoliselt süüdi kaane ja keermete vahele kuivanud värv. Kaane saad pealt, kui torkad kaane ja purgi vahele tavalise lauanoa ja sellega veidi mööda purgi serva liigud. Kui purgi sulgemisel asetada purgi ja kaane vahele toidukile, siis järgmisel korral seda probleemi tekkida ei tohiks.
  • Kui pind on saanud ühe kihi värvi ja pesed pintsli/rulli ära, et mõne tunni pärast järgmise kihi juurde asuda, siis kindlasti võiks töövahendeid pärast pesemist lapi või majapidamispaberiga kuivatada. Vastasel juhul need mõne tunniga ei kuiva. Märjad töövahendid annavad mingil määral vett välja ja värvi konsistents ei ole päris sama, mis ta oleks kuiva töövahendi puhul.

Kui kõik veab viltu – ja õpetab

Kui olin lasknud kapil juba omajagu kuivada, asetasin selle selili papile. Nii ta mõneks ajaks jäi ja kui kappi uuesti püsti hakkasin tõstma, ei tahtnud see mitte ilma papita tulla. Kleepunud papitükid sain tagaküljelt viimaks lahti märja lapiga. Aimatavad värvidefektid on seal senini, aga õnneks kapi tagumises küljes. Edaspidi kasutan vaid kilet/vakstut!

Seejärel jõudis kätte aeg kanda peale juba eelnevas mainitud Fusion Tough Coat viimistlusvahend, et värv veelgi kindlamalt kinnitada, mina tegin seda aga hämaras, lapi abil ja tagatipuks veel kiiruga – hämar ju. Hommikupäikesega tulid väga selgelt esile kõik tõmbed ja tilkumised – kapp nägi välja täitsa õnnetu. Aga mitte nii õnnetu kui mina.

Katsin kapi uue värvikihiga, lasin kuivada – Tough Coati tekstuur paistis värvi alt ikka väga selgelt ja inetult välja. Võtsin appi liivapaberi, puhastasin pinna lihvimisel tekkinud purust, kuivatasin, kandsin peale värsked värvikihid, lasin kuivada – ja huuh! – korras! Seejärel sai värvitud pind uue kihi Tough Coati, aga nüüd vastu valgust ja rulliga, et korrektses tulemuses kindel olla.

Kindlasti jääb protsessist meelde ka see, et kui on vaja teha järelvärvimist, tuleb kinni katta kõik, mis värvimist ei vaja. Minu kapp oli viimaste värvikihtide pealekandmisel juba jalgadel ja kui tööga lõpetasin, vaatasid mulle vastu valgeid värvipritsmeid täis kapijalad, mis tuli seejärel veel korra üle spreitada. PS! Kui värvimisel on ruumiga kitsas, siis jälgi, mis pidi rulli käes hoiad: rulli lahtine pool kipub pritsima, eriti, kui kasutad ohtralt värvi.

Kui Tough Coat oli kuivanud, panime kapi tagasi kokku ja võtsin appi oma üdini optimistliku väikse abilise, kes arvas, et see on küll maailma kõige ilusam kapp ja aitas mul jalgadele mööblivilte paigaldada. Seejärel käisin Montana Hardcore spreiga üle kinnitused kapi põhjas, sest kogemata käis värvirull ära ka kapi all ja teatud kohad vajasid veel korrektuuri. Spreid kandsin seekord peale pintsli abil.

Ja saigi valmis! Oli pisut raske uskuda, et lõpuks on kõik tehtud – ja veel korra tehtud – ning kapp valmis! Kapi juures imetlen kõige enam esipaneeli, aga peaaegu et samaväärselt ka külgi, sest kuidagi tõi värske värvikiht esile puidusüü struktuuri, mida ma seni ei olnud märganud. Sama palju meeldib mulle ka sahtli ja ukse matt sisepind, mille jätsin täiesti puutumata, sest – kas saaks olla veel ilusam!

\"\"

 

Kapp on pärit Sõbralt Sõbrale kauplusest, kus leidub nii väljakutseid isetegijale kui ka mööblitükke, mis on koheselt valmis sinu kodu ehtima. Soetades endale mööblitüki Sõbralt Sõbrale poest, hoolid koos meiega

Jaga seda postitust

Share on facebook
Share on pinterest
Share on linkedin
Share on email
Share on print