Igal sügisel räägitakse hooajalisest depressioonist ja meeleoluhäirest (SAD ehk seasonal affective disorder), mis toob kaasa väsimuse ja elurõõmu vähenemise. Kuigi oleme Eestis aastaaegade vaheldumisega harjunud, tabab pimedusest tingitud väsimus meist paljusid. Kuidas mitte panna oma elu ja suhteid kevadeni pausile? Lahendus peitub tegevustes, mille positiivne mõju vaimsele tervisele on tõestatud. Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse pereterapeut Kaisa Põld toob välja neli lihtsat ja tõhusat tegevust (nelja L-i põhimõte), millest kohe alustada.
LIIKUMINE
Ilma kahtluseta üks kõige enam soovitatud, uuritud ja tõendatult efektiivne nii füüsilise kui vaimse tervise hoidmise viis on liikumine. Soovitavalt värskes õhus. Kuna iga inimese jaoks ei tundu õue jalutama või jooksma minek ahvatleva mõttena, ei saa alati lootma jääda suure sisemise motivatsiooni puhangu tekkimisele. Seda lihtsalt ei pruugigi tulla. Siis on oluline mõista, et see on harjumuse kujundamise õppimine, mis võtab aega. Seniks aitab, kui see kindlal kellaajal oma päevakavasse kirja panna ja sellest ka kinni pidada. Kui juhtub, et kukud ree pealt korraks maha, siis ära lase end sellest heidutada, vaid jätka sealt, kus pooleli jäid. Uute harjumuste juurutamine võtab aega ning kui oled juba algust teinud, siis suudad kindlasti ka rajale tagasi saada. Järjepidevus viib sihile!
LOODUS
Tore uudis on see, et ühendades liikumise loodusega, saad topeltkoguse positiivset laengut. Uuringud kinnitavad looduses viibimise tugevalt toetavat mõju meie tervisele. Ka linnakeskkonnas elades ja päev läbi kontoris viibides saad oma keskkonda “looduslikumaks” kohandada. Head mõju avaldavad nii taimed töökeskkonnas, vaade aknast looduse suunas ja rahustavad looduspildid seintel. Kui hetkel muud võimalust “looduse” nautimiseks ei ole, siis kasuta neid alternatiive. Vabal ajal püüa aga leida võimalusi looduses liikumiseks. Kutsu kedagi kampa, kui tunned, et nii on motivatsiooni rohkem.
LEMMIKTEGEVUSED
Proovi igasse päeva leida mõni tegevus, mida sa tõeliselt naudid. Tee seda isegi siis, kui tuju on paha, kui elu on kiire, kui üldse sellist tunnet ei ole, et võiks korraks midagi mõnusat teha. See ei pea olema midagi suurt. Võib-olla on sinu naudingu hetkeks tass kakaod enne tööpäeva algust, hommikune ujumine, palvehetk enne voodist tõusmist, õhtune vann, jalutuskäik koeraga või mõni muu eriline tegevus. Kui teed oma päevadesse ruumi nauditavate hetkede jaoks on sul alati midagi oodata ja millestki kinni hoida ka pimedatel aegadel elus. Seda nii otseses, kui kaudses mõttes.
LAISKLEMINE
Laisklemine on üks tegevus või õigemini tegevusetus, mida Eesti inimestele on väga raske õpetada. See sõna üksi juba tekitab vastuolulisi tundeid ning soovi korral võib selle asemel kasutada sõna “puhkamine”. Laisklemise olulisusest inimese jaoks saadakse aru tavaliselt peale ränka läbipõlemist või lausa mõne tõsisema füüsilise või vaimse mure läbielamist. Laisklemine annab inimesele üliolulist keha ja närvisüsteemi rahustamiseks vajalikku taastumisaega. See on aeg, mil me anname ajule võimaluse filtreerida olulise ebaolulisest ning anname endale aega asju läbi mõelda ja vajadusel maha rahuneda. See on hetk, mil me ei ole üheski aktiivses tegevuses, ei saa uusi stimulatsioone ega kogemusi. Sel hetkel me ei suhtle ja ei tee midagi ning soovitavalt isegi ei mõtle eriti midagi. Seega, võime sellele anda ükskõik mis nimetuse me soovime, kuid miks mitte rehabiliteerida enda silmis “laisklemise” sõna ning teha see julgelt ka oma argipäevade tavapäraseks osaks.
Kaisa Põld
Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse pereterapeut
Hoia oma vaimset tervist ja kui vajad tuge või nõustamist, siis võta ühendust Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskusega. Meie südamlikud, hoolivad ja kogenud spetsialistid on sinu jaoks olemas!
