Mõnikord tuleb elus ette raskeid hetki või suisa pikemaid keerulisi perioode. Surve korral reageerivad erinevad inimesed erinevalt. Mõnele on omasem asuda võitlema, teine pigem kapseldub. On siiski mõned üldised põhimõtted, mida võib silmas pidada, kui parasjagu on stressirohkem periood.
10. september on suitsiidiennetuspäev, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust suitsiidiennetusest ning hoolitsema enda vaimse tervise eest ja märkama inimesi meie ümber. Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse nõustaja Maire Latvala jagab 5 põhimõtet, kuidas enda vaimse tervise eest hoolt kanda.
1. Vaata üle, kuidas on seis sinu põhivajadustega, kas need on täidetud. Stressiperioodil võivad kergesti paigast minna uni, söömine ja üldisemalt enese eest hoolitsemine. Võib-olla suurte murede keskel ei oska kohe sellele ise tähelepanu pöörata, kuid võimalusel tuleks magada regulaarselt, süüa tervislikult, võimalust mööda viibida värskes õhus ja liikuda. Kõige esmaste vajaduste eest hoole kandmine aitab taluda stressi paremini.
2. Teadlikult tuleks võtta aega, et end laadida. See võib tähendada erinevaid aspekte. Näiteks jalutada looduses, lugeda raamatud või veeta sõpradega toredalt aega. Kui ületöötanud inimene vajab eeskätt puhkust, üksiolekut või teise keskkonda minekut, vahel ka lihtsalt pikemal perioodil mitte-millegi-tegemist, siis näiteks suure mure või leinaga inimene võib vajada hingetuge nii lähedastelt kui professionaalidelt ning tema võiks üksi jäämine anda pigem negatiivse efekti. Kõige puhul tuleb muidugi arvestada inimeste individuaalseid eripärasid.
3. Piirata negatiivse info sissevoolu enda elus. Keset ühiskondlikke kriise on ehk oluline ka meeles pidada, et on mõistlik piirata uudiste tarbimist, negatiivse info sissevoolu enda elus. Ning suurendada positiivsust oma mõtetes, leia igal päeval väiksemaid ja suuremaid tänupõhjuseid.
4. Vormida oma mured palveteks ning mõttes need koormad üle anda Jumalale.
5. Mõtle läbi oma tugivõrgustik – kes on need inimesed. Kui aga hetkel pole stressisituatsiooni, on paras aeg läbi mõelda enda tugivõrgustik – kes on need inimesed, kellele ma võin helistada, kellega suhelda, kui vajan abi? Millisel nädalapäeval ja millistel kuudel saan võtta vabamat aega argitoimetustest, et puhata ja end taastada? Kas ma tean, millised tegevused aitavad mul välja lülituda, lõõgastuda? Kas oskan üldse end välja lülitada või muretsen pidevalt edasi?
Mõnikord on mure inimese enda silmis paisunud ületamatuks. Tahaksin julgustada, et kui märkad kedagi, kes räägib elutüdimusest, soovist surra, kelle käitumine on muutunud oluliselt kurvemaks või mõnel puhul hoopis asjaolusid arvestades üllatavalt rahulikuks, kes on juba teinud varasemalt enesetapukatse või end vigastanud – tasub ühendust võtta professionaalse abistajaga. Mõnikord võime aga taibata, et just praegu võib midagi toimuda – sellistel hetkedel ei tohiks karta tülitada politseid ja/või kiirabi. Kindlasti tasub ka ennast jälgida ning jätkuvate, rusuvate muremõtete korral pöörduda abi järele.
Kui Sina või Su lähedastest keegi tunneb ängi, ärevust või üksildust, siis ära jää üksi, võta ühendust Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskusega, me oleme Sinu jaoks olemas!
PS! Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskuses on kuni 19-aastastele noortele nõustamine tasuta.
