Kuigi meie hing ehk ootab kevadet, kogevad paljud ilmselt just praegusel perioodil suurt väsimust. Talve pime ja külm aeg, lõputu sumpamine või liuglemine lumes, lörtsis, vihmas, jääl väsitab tegelikult kõiki, kes meie laiuskraadil elavad. Mõnda rohkem, teist vähem.
Talvine periood on sageli tööpaikades intensiivne – ikka eesmärgiga kõik oluline ära teha, et saaks suvel puhata. Kes on seotud haridussüsteemiga, kogeb tõenäoliselt just nüüd, kevadperioodil kuhjuvat stressi – ole sa siis (üli)õpilane, õpetaja või õppejõud.
Sõbralt Sõbrale Nõustamiseksuse nõustaja Maire Latvala toob esile
4 sammu, mida saame ise teha, et vähendada talveväsimust ja alandada stressitaset.
Võimalik, et suurelt ei saa midagi muuta. Kui õpilasel või üliõpilasel on parasjagu eksamiperiood, siis nii ongi. Kuid ka eksamite perioodil või töökohas intensiivsel perioodil saab lubada endale pause. Meie aju suudab paremini toimida, kui ta ei pea pidevalt pingutama. Seetõttu kehtib põhimõte: „pigem puhanud loll, kui väsinud tark“ – lõputu tuupimise ja pingutuse tulemus ei ole tingimata rohkem teadmisi, vaid aju ülekoormus ja suutmatus õigeid andmeid kätte saada. Samas, kui oleme lubanud endale und ja miks mitte, keset päeva mõned väärtuslikud tunnid, et end välja lülitada, oleme kokkuvõttes produktiivsemad ja leidlikumad oma ülesannete lahendamisel.
Kevadised pikad päevad ja perspektiiv, et ilm üha paraneb, aitab kaasa järgmisele soovitusele: viibi värskes õhus. Naudi päevavalgust. Kuula linnulaulu. Hinga sisse kevadist hõngu või võta viimast veel kargest talvest (kuidas parasjagu ilm annab). Looduses olemine – isegi kui see olude sunnil piirdub linnapargiga – , aitab meil paremini häälestuda iseendale, kuulda enda mõtteid, oma seesmisi vajadusi.
Võimalik, et endasse vaatamine võib viia tõdemuseni, et oled oma elu liigselt üle koormanud – tublide inimeste tavapärane käitumisviis. Mõtle, mille jaoks seda kõike teed. Kas iga ülesanne, mis täna su ees on, on vältimatu. Kas oled suutnud elus fokusseerida peamisele või püüad haarata väga erinevaid valdkondi ja ülesandeid, lõpuks olles hädas, et ei jõua korralikult ühegi asjaga tegeletud? Kui jõuad sellisele äratundmisele, siis püüa kaardistada, mis on tõeliselt oluline ja mida võiksid ära jätta. Muidugi ei saa kõike päevapealt lõpetada. Kuid kui oled üliõpilasena tõdemas, et sel semestril oled liialdanud ainepunktide kogumisega, saad järgmist poolaastat mõistlikumalt planeerida. Või kui töötajana koged, et oled liiga erinevaid või mitte sinu annetele vastavaid tööülesandeid vastu võtnud, saad hakata tasapisi tegema korrektuure – otsima, kellele ja kuidas neid asju üle anda, selleks, et sinu tehtav oleks tõeliselt hea.
Peamine on meeles pidada, et mistahes ülesanded meie ees on, tähtsaim on enda eest hoolitseda. Sina oled see tööriist, vahend, kelle kaudu neid ülesandeid saab teha. Nii, nagu hoiad korras oma arvutit või autot, on mõistlik ka aeg-ajalt üle vaadata enda jõudlus ja toimemehhanismid – kui hästi oled sina varustatud oma ülesandeid täitma. See, mis kellegi jaoks on kosutav, on individuaalne. Peamine, et sa ise tead, mis sind aitab ja täidab – ning siis teegi seda.
