Sõbralt Sõbrale kaupluste kaubad tulevad endiselt suures osas meie Rootsi partneritelt. Tänu sellele on meil ka nii rikkalik valik just kodukaupa ja mööblit. Vähem on teada aga tõsiasi, et kõik meie välispartnerid teevad meile annetades teadliku valiku toetada oma annetustega just Sõbralt Sõbrale heategevust. See sünnib tänu ühisele missioonile. Suurim partner on kahtlemata Rootsis väga armastatud ülemaailmne laste abistamise organisatsioon Erikshjälpen, kelle uued juhid külastasid 14.-16. aprillil esmakordselt Eestit.
14.–16. aprillil külastasid Sõbralt Sõbrale meie pikaajalise koostööpartneri Erikshjälpeni peasekretär Mattias Ingeson, kaupluste tegevjuht Jerker Sandell, logistikajuht Martin Borgvall ning kommunikatsioonijuht Helena Lind. Tegemist ei olnud pelgalt viisakusvisiidiga – kolme päeva jooksul arutasime väga konkreetselt meie koostöö tulevikku, kaupluste arengut, heategevusliku missiooni nähtavust ning seda, kuidas muuta teise ringi kaupade ringlus mõlemale poolele veel efektiivsemaks.
Külalisi liigutas meie töö noorte ja lastega ning koguduste projektid, mille kaudu kohalike kogukondadeni jõuame. Omalt poolt jagasid nad väga põnevat formaati “futurelab” (Framtidsverkstad), kus luuakse kohtumispaik peredele sh noortele ja lastele, ühiseks sotsiaalsete oskuste õppimiseks.
Ühe olulisema tulemusena leppisime kokku, et liigume edasi strateegilise partnerlusleppega, mis aitaks sõnastada meie enam kui 20 aastat kestnud koostöö ühised põhimõtted, eesmärgid ja väärtused. Mõlemad organisatsioonid näevad, et meid ühendab palju enamat kui kaupade liikumine Rootsist Eestisse – soov aidata lapsi, noori ja peresid ning väljendada kristlikku hoolivust praktiliste tegude kaudu.
See väärtuspõhine koostöö peaks olema selge ja arusaadav ka meie kaupluste klientidele ja annetajatele, et Sõbralt Sõbrale kaupluste kaubavaliku tagab meie Rootsi partnerite hoolikalt valitud panus siinsesse heategevusse. Jerker Sandell leidis koguni, et peaksime üksteist tutvustades nimetama ka omavahelist koostööd, et kõigile oleks kohe selge, kellega tegu.
Palju tähelepanu pöörasime ka kaubavoole. Viimastel aastatel on olnud probleemiks, et osa Eestisse jõudvast kaubast ei ole siin enam kliendile nii atraktiivne ja muutub müügikõlbmatuks. Ühiselt tõdesime, et eelmisel aastal käivitatud muudatused kaupade valikus ja sorteerimises on andnud häid tulemusi ning aidanud vähendada ebasobiva kauba osakaalu. Edaspidiseks seadsime ühise eesmärgi vähendada mittemüüdava kauba hulka veelgi. Selleks soovime parandada tagasisidesüsteeme, kaupluste vahelist suhtlust, koolitusmaterjale ja jagada rohkem infot mõlemas suunas.
Väga sisukaks kujunes ka kommunikatsioonijuht Helena Lindi töötuba heategevusliku missiooni nähtavusest. Arutlesime selle üle, kuidas rääkida meie tegevusest nii, et inimesed mõistaksid paremini annetamise, korduskasutuse ja heategevuse vahelist seost. Üheks oluliseks mõtteks jäi, et heategevus ei peaks olema nähtav ainult projektides ja aruannetes, vaid ka kaupluste igapäevaelus, annetajate kogemuses ning selles, kuidas me oma lugu räägime.
Kohtumise lõpuks jäi kõlama tunne, et Sõbralt Sõbrale ja Erikshjälpen on jõudnud oma koostöös uude etappi. Kui varem keskendusime eelkõige praktilisele kaubavoole, siis nüüd räägime üha enam sellest, kuidas õppida üksteiselt, arendada koos organisatsioone, seista ühiste huvide eest näiteks tekstiilide tootjavastutuse valdkonnas ning jutustada ühist lugu sellest, kuidas heategevuslik ringlus saab aidata nii inimesi kui ka keskkonda.
