Nüüd, mil oleme kõik omaette, aga ometi koos vastustundlikult koduseinte vahel, on aeg ja aega luua kodutunnet! Järgnevas tutvustame ideed, mis on omanäoline ja taskukohane, pakub isetegemisrõõmu suurtele ja mängulusti väikestele – tee-ise mänguköök.

Lapsed on agarad köögitoimkonnas kaasa lööma juba õige väikestena. Nii võib kokkamine kui rutiinne kohustus võtta kvaliteetaja vormi ja see on igati vahva. Teinekord tahaks aga asjaga lihtsalt lõpule saada ja lapse köögist ära saata…kööki! Päris oma mängukööki, kus ta saab parajas tempos porgandit nüsida ja nosida, väikeses veeski plätserdada ja korraldada muidu meelepärast segadust. Õues sobib selleks robustsem mudaköök, aga tubastes tingimustes oskab juba pisikenegi põnn hinnata viksi ja viisakat armastusega tehtud mängukööki.

Mida vaja läheb?

Projektis on kasutatud Sõbralt Sõbrale kaupluse teise ringi mööblitükke (sooduskampaania raames kokku 11,4 €), köögitarvikud ja tekstiilid pärinevad samuti suures osas just Sõbralt Sõbrale kauplusest (kokku vähem kui 7 €). Kapike on piisavalt madal ja tööpind piisavalt lai, et laps ulatuks ja mahuks toimetama. Sahtlid-kapiuksed sulguvad vaikselt ja väiksed sõrmed ei saa haiget ka siis, kui need ukse vahele ununevad. Lisaks jääb silm kohe pidama vinüülplaatide sahtlitel ja ribidega kapiustel, mis annavad mööblile kena prantsuspärase nüansi. Paljud detailid ja kõik tööriistad olid meil kodus olemas, aga tööriistu on võimalik näiteks ka rentida.

Viimistlusel kasutasin värvidena vee baasil Fusion mineraalvärve ja Cadence’i tahvlivärvi, mis olid samuti juba varasemast riiulil ootamas. Valiku langetasin Fusioni kasuks, kuna tegemist on keskkonnasäästlike 0 VOC (lenduvad orgaanilised ühendid) värvidega, mis on väikelapsega majapidamises minu jaoks äärmiselt oluline. Käinud Fusioni koolitusel, mis andis mulle kui senisele võhikule väga hea teadmiste baasi, oli ka kõik muu vajalik juba varutud ja mulle enam-vähem selge, mis saama hakkab. Järgnevas kirjutan välja tööetapid, sest kui vaatepilt on nii trööstitu, ei oskagi ju kuskilt alustada. Kuna projekt valmis juba mõnda aega tagasi, nägin kasutamise käigus ära, kuidas saaks veelgi paremini ja toon välja ka mõned apsakad.

Eeltöötlus

Esmalt ühendasime akutrelliga ülemise vannitoakapi ja alumise vinüülplaatide kapi, seejärel saagisime kraani jaoks avause. Siinkohal pean “meie” all silmas oma meest, sest minu forte on pigem värvimine ja detailid.

Järgmisena on mõistlik teha kindlaks, kas varasem värvikiht on vee või õli baasil, niisutades valget riidetükki denatureeritud piiritusega (saadaval ehituspoes) ja tõmmates seda mööda värvitud pinda. Kui värv maha tuleb, on tegu vee baasil värviga ja sellele saab värske kihi vee baasil värvi lisada.

Siis karestamise juurde. Karestasin peenemapoolse 220 lihvimiskäsnaga pinnad – käisin need lihtsalt kerge liigutusega üle, muud midagi. Kasutada võib ka tavalist liivapaberit, aga ise soovitaksin käsna, sest seda on mugav eelnevalt niisutada, et siis märjalt karestada ja värvitolmu teke miinimumini viia. Lisaks kandsin maski (mis on praegu tõenäoliselt igas majapidamises olemas). Hea, kui kodus on abiks ka HEPA-filtriga tolmuimeja.

PS! Kui tegu on mingil moel viimistletud vanema mööbliga, siis mina isiklikult soovitaks selle mööblitüki (iseäranis juhul, kui karestada tubases keskkonnas!) üleüldse rahule jätta ja nautida seda autentsel kujul või püüda toime tulla mõne nakkuvust parandava vahendiga (näiteks Fusion Ultra Grip, mis sobib sellistele materjalidele nagu klaas, laminaat, metall, plastik, lakitud pind). Nimelt oli Ameerikas 1970ndate lõpuni lubatud pliivärvide ja -lakkide kasutamine, Euroopas kuni 1940ndateni. Ning pliitolmuga sa oma kodu saastada ei taha. Samuti ei läheks mina liivapaberiga tüüpilise nõukaaegse kõrgläikega mööbli kallale, sest see on kaetud polüesterlakiga, millest lenduv tolm pole samuti süütu. Selles projektis kasutasin Ultra Grip emulsiooni näiteks alumise kapi plastikustel. Peale kantud tahvlivärv nakkus väga hästi ja on jäänud ideaalselt püsima, ehkki tahvlipinda on regulaarselt kriidiga nühitud ja lapiga pühitud. Pärast karestamist tuleks pind puhastada näiteks nõudepesuvahendi ja rohke veega ning lasta kuivada.

Põrandapinnale võiks värvimise ajaks paigaldada vakstu või mõne alternatiivi, sest värvipritsmete puhastamine on aeganõudev ja tüütumast tüütum.

Värvimise protsess

Before-pildil laiutav ülemise kapi must sein sai esmalt kihi või kaks Fusion Concealer peitevärvi, mis on mõeldud kasutamiseks esimese kihina tumedal pinnal, kui on soov see heledaks värvida. Concealer on tehtud värvijääkidest ja seepärast sõbralik nii rahakoti kui ka keskkonna suhtes. Toonideks on antud projekti puhul Fusioni lillakas-roosa Damask, valge Raw Silk ja rohekas-sinine Inglenook. Lõpptulemuse puhul on valgustus väga oluline. Näiteks on Fusioni kodulehel Inglenook pigem roheline, kuid minu tulemus õige kergelt roheka varjundiga sinine. Damask jäi jällegi tumedam ja lillakam, kui ootasin. Valgega segades oleksin saanud viimasega küll mängida, kuid otsustasin siiski jääda algse tooni juurde. Värvid ostsin Varn veebilehelt, kus müüakse neid poole liitri kaupa, aga ka testersuuruses. Testrist peaks ühe keskmise tabureti katmiseks piisama, minu projekti (riiuliplaadid + kapi seinapind) puhul jäi pisut puudu. Kui on soovi ka tulevikus midagi värvida, siis soovitan mõelda siiski 500 ml purgi ostmisele, kuna Fusioni värvid seisavad avatuna kuni 7 aastat. Cadence’i tahvlivärv, mida kasutasin alumise kapi ustel, on vanaroosat tooni ja pärit Arte e-poest.

Enne värvipurgi avamist tasub purki raputada, et pigmendid seguneksid, ja võibki algust teha! Värvi kandsin valdavalt peale mikrofiiber rulliga, mille soovitan valida võimalikult optimaalse suurusega. Kapi sisenurgad ja kapiuste ribid värvisin sünteetilise pintsliga. Antud projekti puhul kasutatud Fusioni värvid on isetasanduvad ja valguvad ilusti laiali, tehes sinu eest pool tööd ära, ehkki endale võib esmapilgul tunduda, et nüüd tuleb küll mingi eriline mäkerdus. Suuremad vead peaks aga siiski mõne minuti jooksul parandama, sest värv kuivab kiirelt. Kapi ülemise osa kallal minul nii lihtne täiuslikku pinda saavutada polnud, kuna olemasolev värvikiht oli eelmise omaniku poolt eriti vaba käega peale kantud. Alumise kapi puhul tegin vea sellega, et oleksin pidanud ka Ultra Gripi puhul rulli kasutama, sest pintsliga olin veidi hooletu ja hiljem jäid mõningad triibud värvikihi alt paistma.

Ülemise kapikese riiuliteks olid varasemalt klaasplaadid, mis lastetoaga kokku ei käi, seega lasin lauajuppidest uued saagida – viimistlemata täispuidu puhul oli hea see, et värvi vajasid need vaid ühe kerge kihi. Ülejäänud mööblile kandsin värvi 2–3 kihti. Ajakulu osas tuleb arvestada sellega, et kahe kihi vahel vajab Fusioni värv 2–4 tundi kuivamist. Ultra Grip soovib kuivada aga lausa 12 tundi. Küll aga on mõlemad käele kuivad juba õige natukese ajaga ja seega saad töödeldud/värvitud pinna ümber julgelt edasi toimetada, ilma et seda rikuksid. Tagantjärele tarkusena soovitan asjale anda viimase lihvi ka Fusioni Tough Coat viimistlusvahendiga, sest aktiivse kasutamise korral saab laps ikka korraliku hävitustööga hakkama. Tough Coati võib peale kanda eelnevalt niisutatud mikrofiiber lapiga emulsiooni mööda pinda laiali tõmmates (soovitatavalt ühes suunas, et see ei hakkaks tekstuuri looma). Hea töö teeb ära nt tavaline Vileda švammlapp. Enne pudeli avamist keeruta (aga ära raputa) seda veidi käte vahel.

PPS! Kui oled värvimisega lõpetanud, pane purgi ja kaane vahele tükike toidukilet. Nii on hiljem lihtsam purki avada, sest purgi keerdudesse kuivanud värv muudaks selle raskeks.

Kuna algsed käepidemed olid üsna teravate nurkadega, lõikasin ise valgest nahast uued ja kinnitatud said need mutrite-poltidega. Poes jäävad sarnased käepidemed 15 €/tk kanti, aga ise tehes valmivad need väga lihtsalt. Eriti veab, kui leiad oma ca 40 cm2 nahatüki 10 eurosendiga. Kraani ja valamu korgi puhastasin sidrunhappes keetes. Veel veidi detailide-nagide-nurgakaitsetega pusimist ja kruvimist ning köök valmis! Minu lemmikuks osutus kangast WC-paberi rull, mille õmblesin kokku vetsupaberi papisisust ja riideribast. Motiveeris mind klassikaline seik, mil jätsin lapse hetkeks üksi ja järgmisel oli terve vannitoa põrand vetsupaberiga kaetud. Lapse lemmikuks on tõenäoliselt koerad, keda kappi ära saab peita ja siis ust avades jälle “aua-aua” tervitada. Isegi pai saab neile pehmetele koertele teha.

Projekt oli tehtavam kui oleksin osanud oodata ja kukkus välja ilusam kui minu enda köök. Ja muidugi on nii hea tunne valmistada midagi päris oma kätega päris oma tütrele. Mängu iseloom lapse arenedes küll muutub, kuid askeldamist on mänguköögis aastateks.

PPPS! Fusioniga mina isiklikult kuidagi seotud ei ole. Lihtsalt väga head värvid on. Lisaks on Fusionil saadaval ka spetsiaalselt lastele mõeldud seeria nimega Tones for Tots.

Milline on Sinu kõige kihvtim DIY projekt? Kas oled leidnud Sõbralt Sõbrale poest midagi, mis veel korrastamist ootab või on juba uue kuue saanud? Oled väga oodatud kommenteerima ja kaasa rääkima, et võiksime üksteiselt õppida! Aga kui oled alles selle õige mööblitüki otsingul, et isetegemises kätt proovida ja vanale asjale uus elu anda, hoia silm peal Sõbralt Sõbrale värskeltvalminud e-poel, kuhu lisandub jooksvalt üha uusi tooteid! Lisatasu eest saab kauba kontaktivabalt koju tellida ka teisest Eestimaa otsast. Iga sooritatud ostuga toetad Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskuse tööd noortega, panustades vaimse tervise edendamisesse, ja Hoolid koos meiega!